Fu-ki-do lühikokkuvõte. 

Kes valdab Fu-ki-do't, see tunneb ära tuleva!

 

Fu-ki-do on vaimne distsipliin - mis annab meile võtmed õpetuste, õpetajate ja olukordade analüüsimiseks, aidates üsna kergesti avastada tõe deformatsiooni ja deformeerijaid.

 

Kui siiani on püütud eraldada nö. õigeid valedest, siis alates 2017 aastast tuleb meil aina enam teha tegemist eksitajate avastamisega - kes edastavad samuti töepärast teavet, aga ometi tahtmatult või ka lausa tahtlikult seda moonutades.

Omandades oskuse eristada neid, kes julmalt juhivad või ka tasahilju suunavad hingi kõikvõimalikele kõrvalteedele, võime pääseda paljudest karidest, milliseid nö. elu meie teele seab. Põhilise löögi alla on oht sattuda ärkavatel- ja juba ärganud hingedel, kes oma uljuses ja ettevaatamatuses end ise riskirühma asetavad. Loomulikult võib ju ka kõrvalteedel kulgedes õppetunde võtta, ent see oleks "Hindamatu Pärlikee" kaotamine või selle jõu hajutamine üsna ebaoluliste kogemuste ja tunnetuslike tasandite vahel.

 

Selleski pole iseenesest midagi hullu, ent pikemas perspektiivis tuleb kõikide uitamiste eest maksta üsna krõbedat hinda. Nimelt lükkub nõnda aina edasi meie realiseerumine täisväärtuliku ja tegusa valgusolendina ning seoses sellega muidugi ka meie missioon. Eks ole igal olendil oma tee ja ülesandedki, mis vajavad täitmist. Ühtede jaoks on see ehk liivakookide tegemine liivakastis - teistel jällegi „liivakoogimeistrite“ juhendamine ja aitamine täisväärtuslikuks valgusolendiks sirguda. Arkavate valgusolendite eksitamine nende teelt, on aga vesi tumedate jõudude veskile... Sest kuni me ei ärka ise, vaevalt seda niipea suudavad needki, kes meie kui edasijõudnute kaasabile loodavad.

 

Nende tumedae jõudude põhiliseks eesmärgiks, on hoida tagasi ja pidurdada hingede ärkamist, sest ainult uinuvas olekus hinge on lihtne manipuleerida. Püüd pärssida igal võimalikul moel hingearengust tulenevat ärkamist - kõrgematele teadvuse tasanditele, ongi tumedate jõudude põhieesmärgiks. Nõnda siis püütaksegi - kiitmise, meelitamise, ahvatlemise, hirmutamise, ähvarduste ja kõikmõeldavate muude vahenditega kaasata ärkamisjärgus olevaid hingi ning verivärskeid valgusolendieid. Neid püütakse ahvatleda radadele, miiiliseid käies nõrgeneks valguse kvantiteet ja sellest tulenevalt ka kvaliteet. Samas sisemise valguse nõrgenedes, nõrgeneb ka hinge võime tõmmata ligi puhtaima spektriga valgust, mis hinge arengu seisukohalt - on just üleminekuetappidel äärmiselt oluline.

Ja meelitataksegi ebaküpseid, siduma end nt. teiste „aitamisega“, mis iseenesest küll vajalik, ent samas eksitatakse neid abistatava subjekti valikul. Nõnda püüamegi üsna sageli aidata täiesti õigustamatult neid - kes nö. magavad ning näevad und, et saada meilt võimalikult rohkem meie valgusest. Piltlikult öeldes - on see täpselt sama, kui et tühjendaksime oma kukru multimiljonärist kerjuse kaukasse või toidaksime kroonilise kõhupidamatusega isendit - kellele on antavast pidevalt vähe. Ometi ei käi jutt hetkel elementaarsest abist, mida teekaaslastele ja lähedastele osutame, vaid isikliku valguse jagamisest - kui missiooni vormist. On sellinegi missioon loomulikult olemas, ent seni kuni meid pole kutsutud, tasuks pigem tegeleda oma sisemise jõu tugevdamisega...

 

 Pajatusi sellest - kuidas kõik on kena, tore ja viimse vindini enese teha, kuuldub vaid ebatedlike- või lausa teadlike eksitajate suust. Nad suunavad potentsiaalseid ärkajaid uitama radadele, mis pidurdavad hinge loomulikku arengut ning muutumise võimet. Ma ei taha küll väita vastupidist ütlusele, et kõik teed viivad Rooma, ent paraku vaikitakse asjaolust, et kuigi tee sinna võib viia - ei pruugi me füüsiliste olenditena sinna ealeski jõuda. Näiliselt on meil Rooma jõudmiseks antud küll ridamisi elusid, ent alustades iga järgnevat - lähes samalt stardijoonelt, jaabki meil tõenäoliselt Roomas käimata.

 Ütlen täie vastutustundega, et uinuv hing ei suuda iialgi seda, mida ärganu. Ometigi ei tuleks hingekest tagant kiirustda, sest nagu on aeg liivakookide tegemiseks, nõnda on antud ka aeg tõeliste kookide küpsetamiseks. Tehes enneaegseid ponnistusi, kaotame vaid valguse kvaliteedis ja langeme mööda spiraali – kuni hävingutsükli servani, kust tagasitee juba lähes võimatu.

 

Eks käsitlevad eksitajadki tõde ja ainult tõde,

ent taipavad seda vaid  need - kes süvenevad

vähemalt fu-ki-do II postulaati... :)

 

2017.a. täisõigustesse astuva TeadvusTeaduste ajastu väljakutseteks - on eristamine ja eristumine, ehk vahe tegemine - kõrgemast ning madalamast sagedusalast saabuva info vahel. Ainult nõnda õpime määratlema teavet, õpetusi ning õpetajaid, keda valime end arendama. Seega - mida täpsem valik, seda soovitumad ka tulemused...

 

Nõnda aitavadki Fu-Ki-Do põhilised postulaadid tulla meil toime eristamisega! Fu-KI-DO tähendab YANG energia teed, mis suunatud keskmesse, e. teisisõnu keskendumist detailidele.

 

3 eeldust fu-ki-do'ga tegelemiseks:

 

I eeldus:

Fu-Ki-Do’ga tegelemiseks, tuleb leida vähemalt üks potentsiaane valguolend, kelle ees võid olla kui avatud raamat ja kellele pole tahtmist ega vajaduski valetada. Seega - on ainsaks teeks fu-ki-do juurde - kristalne ausus.

 

II eeldus:

Olla uuriv ja uudihimulik ning mitte rahulduda endisaegsete lõplike tõdedega.

 

III eeldus:

Olla vankumatu veendumuses, et kõik inimolendid on võrdsed vaid Looja aujärje ees. Oma õppetunide realiseerimise võime ja kogemuste omadamise poolest aga suuresti erinevad.

 

7 Põhilist postulaati:

 Esitangi siis nüüd Fu-Ki-Do 7 põilist postulaati. Neid järgides jõuad oluliselt

hõlpsamini selgitada välja (eristada) tõe deformatsioone ja deformeerijaid.

 

I

Kõik mis eksisteerib on energia oma erinenevates ilmingutes. Energia on potentsiaalide vahe, mis kokkupuutes teadvuse eri tasanditega võib luua unikaalseid maailmu, suhteid ja nähtusi.

 

II

Mida ei ole olnud, ei ole, ega ka tule – sellest ei saa olendid undki nägema, rääkimata siis veel rääkimisest.

Seega, iga kui viimane meist - käsitleb tõde ja ainult tõde! Küsimus on vaid selle tõe ebateadlikus või teadlikus moonutamises, ehk selle tõe infostruktuuri deformeerimise eesmärkides ja ulatuses.

 

III

Inimolend ei pea kunagi ega midagi - tal on lihtsalt kas soodne või ebasoodne võimalus, millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks.

Võimaluste realiseerimise moodused ja intensiivsuse,

määrab aga üldjuhul ära - sisemise valguse kvaliteet.

Kõik negatiivselt siduvad kohustused on aga olendi

möödaniku ebaõnnestunud valikute tulemusteks ja

peaksid võimalikult kiiresti saama muudetud.

 

IV

Iga inimolend on potenstisaalne valgusolend, ent realiseerumine sellena võtab aega.

 Mõnel läheb see kiiremini mõni aga jääb pikemalt tiirutama 

mööda allakäigu spiraali, kaotades omavalguse kvantiteedis

ja siis juba ka kvaliteedis ning leiab ennast - aina madalama

sagedusega olendite seast.

 

 V

Maailm on uinuvatele kahepolaarne vaid seni,

kuni nad suudavad endis äratada valgusolendi.

Antud tõik ei tähenda sugugi senise maailmapildi kokkuvarisemist, vaid selle avardumist.

 Mida enam teadvustume, seda tõenäolisemalt võime saada taasloodud ja luua ka ise.

 

  VI

Püüdes midagi luua, on suurimaks takistuseks meie teel - ebaadekvaatse info vallandamine toimunu osas.

Teisisonu – selleks, et midagi luua või muuta, on äärmiselt rumal ning kohati ka ohtlik tegeleda enesepetuga. Kui miski parasjagu ei õnnestu, tuleb seda ka tunnistada ning võtta rahumeeli aega uuteks katsetusteks.  

 

 VII

Praktika on tõe kriteeriumiks ainult madalama võnkesagedusega olenditele.

Teatavatel tingimustel on teadvusmängudes võimalik absoluutselt kõik ja isegi see,

et teatud hetkedel ja olukordades pole võimalik miski. On suur oht saada petetud,

kui me rahuldume pelgalt koheste ja silmnähtavate tõestustega.

 

 

 NB! Selgema pildi saad - lugedes ka sama menüüvaliku kahte eelmistki artiklit ning heites pilgu ka menüüvalikule > TEATED